KAS TIPPKOHTUMINE TOIMUS IRAANI PÄRAST?

Sõjalistele, julgeoleku- ja luurealastele teemadele spetsialiseerunud meediaallikad on levitanud teavet USA ja Iisraeli vähemalt viimase kuu sõjaliste käikude kohta Lähis-Idas. Nad teatavad, et USA koondab Pärsia lahte ja Araabia merre sõjalaevu, rünnakukoptereid ja eriväeosasid. Iraan teatab, et USA ja Iisrael paigutavad Aserbaidžaani baasidesse pommituslennukeid. Ning Iisrael olevat koos USA ja Prantsusmaa jõududega viinud läbi sõjalisi treeningõppusi, mille käigus simuleeriti Iraanis paiknevate sihtmärkide pommitamist. Kõike peetakse muidugi ettevalmistusteks Iraani tuumarajatiste ründamisele. Iisrael on mitmeid kuid harjutanud oma lennukeid ja piloote lendama selliseid pikki vahemaid, nagu nõuaks pommitusreid Iraani. Kreeka avas hiljaaegu oma õhuruumi Iisraeli sõjalennukite harjutuslendudeks. Majandusraskustes vaevlev Kreeka loodab võtta Türgilt üle Iisraeli sõjalise ja majanduspartneri rolli Vahemere idaosas.

Süüria paigutas hiljuti Liibanoni kõigeimale tipule, Sanine mäele Iraanis valmistatud kõrgtehnoloogilise radari, mis võimaldab jälgida kogu Iisraeli ning tuvastada ebatavapärast tegevust, näiteks ootamatut rünnakut Iraanile. Antenni jälgib Hizb`Allah, kes on viimastel aastatel Süüria vahendusel Iraanist saanud tonnide kaupa kõrgtehnoloogilisi rakette ja õhutõrjerelvi.

Pärast ÜRO julgeolekunõukogu viimaseid sanktsioone Iraani suhtes ütles Iisraeli riikliku julgeolekunõukogu juht Uzi Arad peaminister Netanyahule, et “võib osutuda vajalikuks ennetava sõjalise rünnaku korraldamine”. Obama ja Netanyahu Washingtoni kohtumise eesmärgiks võis olla Iraani küsimuste arutamine. Suurem osa ülalkirjeldatud teabest sõjaliste ettevalmistuste kohta on praeguseks kinnitust leidnud.
Lühidalt öeldes: Lähis-Ida sõjalisel rindel on midagi toimumas ning see on seotud Iraaniga. Kas vägede koondamise ja sõjaliste õppustega tahetakse anda sõnumit, et Iisraelil ja USAl on tõsi taga ning veenda Iraani kurssi muutma? Või on kahe riigi liidrid jõudnud järeldusele, et Iraan ei kavatse murduda ning seetõttu on vaja tegutseda? Suurem osa poliitikaanalüütikuid usub, et viimasel juhul peab rünnak toimima üpris varsti. Esiteks sellepärast, et Iraan on oma tuumaprogrammiga jõudmas peagi niikaugele, et seda ei saa enam peatada. Teiseks sellepärast, et selliste sõjaliste jõudude pikaajaline positsioonidel hoidmine oleks kulukas.Võib vaid loota, et Iraani president Ahmadinejad tuleb mõistusele ning peatab Iraani tuumaprogrammi, või vähemalt teeb selle täiesti avalikuks. Ent Ahmadinejadi senised teod näitavad, et temalt mõistlikku käitumist oodata ei saa. Kui teda just riigipöörde läbi ei kukutata, mis näib hetkel samuti ebatõenäoline, võib Lähis-Idas peagi puhkeda uus sõda. Me oleksime siiski ülimalt rõõmsad, kui see prognoos vääraks osutub.