Nii president Barak Obama kui ka peaminister Benjamin Netanyahu ütlesid teisipäeval Valges Majas toimunud kohtumise järgsel pressikonverentsil, et arutelu oli “suurepärane”. See oli suur erinevus võrreldes varasemate kohtumistega, millele pressikonverentsi ei järgnenud ning millel Obama olevat Netanyahut karmilt noominud.Riigijuhtide sõnul käsitleti kohtumisel olukorda Gazas, lähenemiskõnelusi Palestiina Omavalitsusega (PO), Iraani küsimust ja tuumarelvade leviku tõkestamise lepingut. Netanyahu oli eriti rahul sellega, et USA ei ole muutnud seisukohta Iisraeli oletatava tuumarelvastuse suhtes. Obama tegelikult avaldas toetust strateegiliselt ebaselge poliitika jätkamisele, mida Iisrael 1960-ndate lõpust saadik väga edukalt on kasutanud. Iisraeli julgeolekunõuete kohta ütles president: ”Iisraeli julgeolekunõuded on ainulaadsed. Ta peab olema suuteline reageerima selles piirkonnas ähvardavatele ohtudele või kõikvõimalikele ohukombinatsioonidele.”Rahuprotsessi esimeseks eesmärgiks kuulutati edasiliikumine lähenemiskõnelustest otsestele kõnelustele.
Obama rõhutas, et selle jaoks on vaja rohkem ”usaldust loovaid meetmeid”. Üheks taoliseks meetmeks oli PO politseinike arvu suurendamise võimaldamine. President rõhutas, et PO peab lõpetama ülesässitamise ning Iisraeli laimamise rahvusvahelisel areenil. PO esindaja Nabil Abu Rudeineh ütles, et PO ootab enne otseste kõneluste juurde asumist vastuseid piiride ja julgeoleku küsimustele.Selgeid vastuseid ei antud ehitustööde kümnekuulise külmutamise kohta Juudeas ja Samaarias (Läänekaldal). Öeldi väga vähe ning öeldut on tõlgendatud kaheti: et Obama nõuab külmutamise jätkamist või et ta ei nõua seda. Netanyahu mainis ainult seda, et ta kavatseb lähinädalatel astuda ”konkreetseid samme” rahuprotsessi edendamiseks.
Kuidas peaks poliitiliselt valitud liider, kel on ideoloogiline tegevusplaan, kaaluma oma vahetuid vajadusi pikaajaliste sihtide suhtes? Pole vähimatki kahtlust, et nii Netanyahu kui ka Obama on ideoloogiliselt motiveeritud liidrid. Neil on ka selged tegevusplaanid, kuigi nad ei väljenda neid alati selgelt. Mõnikord on idee väljaütlemata jätmine sammuks selle teostumisele. See ei ole demokraatlikus ühiskonnas kõige ausam tegutsemisviis, kuid võib olla tõhus.Obama kaks vahetut eesmärki on tugeva liidri kuvandi loomine rahvusvahelisel tasandil ning oma parteile võidu saavutamine novembris toimuvatel vahevalimistel. Obama näib olevat mõistnud, et karm suhtumine Iisraeli ei lisa talle araablaste toetust ning pani terve rea kongressi liikmeid talle selja keerama. Suhete parandamine Iisraeliga võib taastada talle kongressi toetuse ning võib isegi tagada ühe osa araabimaade toetuse. Mõned araabia riigid jälgisid hämmastusega, kuidas USA oma lähimat liitlast Iisraeli kohtles. Neil oli hirm saada tulevikus samasuguse kohtlemise osaliseks.
Netanyahu vahetuks eesmärgiks on koalitsiooni kooshoidmine. See võis olla põhjuseks, miks ehitustööde külmutamise kohta midagi ei öeldud. Ehituslubade andmisega manipuleerides saab Netanyahu külmutamist jätkata nii, et ta sellest avalikult ei kuuluta. Koalitsioonis on mitmeid Knesseti liikmeid, kes tuliselt külmutamise jätkamise vastu seisavad ning võivad selle jätkumisel koalitsioonist lahkuda. Siis on Netanyahul Kadima partei abiga ikkagi võimalik koalitsiooni kokku koguda, kuid selle koalitsiooni eesmärgid ei oleks talle sobivad. Netanyahu punased jooned rahuprotsessi suhtes, eriti peamiste asunduste ja Jeruusalemma küsimustes, on Kadima omadest parempoolsemad.
Kui Netanyahut on kritiseeritud, et ta jätab Iisraeli maailmas isolatsiooni, siis nüüd saab ta selle kriitika tõrjumiseks osutada paranenud suhetele USAga. Ta kogub suuremat toetust arvamusuuringutes ning tema koalitsioonisisestel ja –välistel vastastel muutub tema kritiseerimine raskemaks.Seetõttu näib, et Valges Majas toimunud kohtumise põhieesmärgiks oli kahe poliitiku vahetute eesmärkide täitmine. Alles nende eesmärkide täitmisel saavad nad keskenduda pikaajalistele eesmärkidele. Küsimus on selles: millised need eesmärgid on? Nende kohta on meil teada ainult põhisuund, kuid mitte üksikasjad.
perjantai 9. heinäkuuta 2010
Tilaa:
Lähetä kommentteja (Atom)
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti